R.Crusoe virtuaalne logiraamat. Ülestähendatud mõtteid usust ja elust.

Mis on viga eestlastel? Pohhuistlik hoolimatus?

Samaarlase_abi_b

Õelus – hoolimatus – jumalakartmatuse vili? Vahel lemmikloomade lugude suhtes minnakse lausa leili, näed lonkav kutsu oli talus lühikese keti otsas – mõtle kui jube (ja eks on ka). Aga mis saab inimestest? Halvav ükskõiksus: bussipõrandal oigavale vanaprouale andis abikäe vaid nooruke neiu või Avalda arvamust: kas me oleme liialt ükskõiksed?

See teema on juba ammu õhus, sellest räägitakse koguduste osadusgruppides ja ka usklike seas. Mis on Eesti inimestel viga? Keegi rääkis kuidas kedagi trammis peksti, nii et verd lendas akendele. Kõik inimesed istusid hirmunult ei ei julenud isegi vaadata kuidas 2 vene pätti peksid ühte noormeest. Keegi politseile ei helistanud, verine poiss tuigerdas siis kesklinnas bussilt või trollilt maha … SEE ON TEGELIKKUS!

Suva näide ajakirjandusest:

Halvav ükskõiksus: bussipõrandal oigavale vanaprouale andis abikäe vaid nooruke neiu

Avalda arvamust: kas me oleme liialt ükskõiksed?

Kord aastaid tagasi sõitsin autoga koju ja koduasulas, keset teed mees maas, jalgaratas kõveras kõrval ja keset teed. Enne mind auto veidi peatus ja siis sõitis kõrvalt mööda. Jätsin auto seisma, panin ohutuled põlema ja läksin vaatama. kas elus. Lohistasin ratta teelt, siis sikutasin mehe tee äärde, ohtlik olukord oli. Mingi auto tuli minu taga ja juht signaali ei andnud aga oli närvis näoga miks mul siin auto mingi suvalise joodiku pärast keset teed on. Kraaaaash! Osad eestlased ei väärigi oma riiki – vabadust ja Jumala õnnistusi. Kui sõna kaasmaalane ei tähenda midagi no millest me räägime. Õnneks too jota sai ikka siis jalad alla ja suutis ise isegi puu alla istuma minna, tal läks pilt tasku keset teed sõites. Sarnaseid juhtumeid on palju …

Hsamaarlane2

Eks see postitus ongi ka selleks tehtud ikka, et igaüks küsiks mida mina teen olukorras kui keegi lebab tänaval, bussis, rongis, trammis, poes jm. See postitus on ikka selleks et katsuda ja uurida iseennast, et kas meie sees on südametroonile seadnud  OHVER – KÄSUD  jms. või on seal HALASTUS – ARM jne. Jeesus ju sõitles (siunas) varisere, et te panete rõhu OHVRILE mina aga otsin HALASTUST! Ehk siis me usurahvana saame vaadata enda sisse ja küsida, kas minu elus võib ka nii olla või juhtuda, et HALASTAV PAGAN on Jumala ees õigem, kui kirikusse tõttav (“pühade asjadega” hõivatud kristlane) usklik, kes ei märka rohujuure tasandil ligimest enda kõrvalk jne.

Oskad sa kommeneerida kust pärineb – tuleb selline olukord Eestis, et inimesed on kammitsates – kinni – ei julge sekkuda ja vahele minna – ei aita maas pekstuid ja vedelevaid?

Mis võiks olla juured?

Kas euroopas kuulsaks saanud ateism on vilja kandmas. Ateistiku süsteemi vili on ju evolutsiooniteooria džungliseadus – tugevam jääb ellu! Nõrgad vaadaku ise kuidas hakkama saavad jms.

LIGIMESEARMASTUST – HOOLIMIST seda ei saa VAID õpetada, see on teadlik valik – see on EESKUJU mille jätavad meie eellased ja ühiskond meile! See on teadlik otsus keerata sellele teele, minna aidata, näha ja hoolida jms.

Tsekka seda videot, see näitab et patt  – argus – isekus jms. on ikka kusiganes kus inimesed sellele ruumi annavad.

Mida kostad sina?

R.Crusoe

 

Tags: , , , , , , , , ,

Postitatud November 11th, 2009 Autor R.Crusoe
Kategooria: Mõtisklused, Pilk kodumaale

1 kommentaar to “Mis on viga eestlastel? Pohhuistlik hoolimatus?”

  1. R.Crusoe, on November 11th, 2009 at 17:17 Said:

    Kommentaare netist:

    Tsiteerin Ohjah: Täiesti tavaline nähtus kahjuks, eriti Tallinnas. Inimestel on lihtsalt sügavalt ükskõik ja see on tõesti masendav Sad(

    Tsiteerin kaisu: Loomulikult on hoolivaid ja hoolimatuid inimesi igal pool maakera. Kysimus on ju ikkagi yldises tendentsis. Ma ise nimetaks eestlasi suht hoolimatuteks just vohivooraste vasu. Pere ja soprade ringis on asjad ehk natuke teisiti. Elan Ameerikas ja tihti naeruvaaristavad eestlased just siinset “keep smilingut”, mis minu arvates pole sugugi nii pinnapealne kui arvatakse. Siinsed inimesed panevad vooraid tahele, uksi hoitakse lahti nendele, kes sinu jarel sisenevad, tanaval vastutulijatele oeldakse tere, mitte ei vaadata korval voi mooda nagu kivikujust. Hea naide on mu 60ndates aastates tadist, kesi kais siin kylas. Talle meeldis jalutamas kaia (yksi) ja yks paev istus vahepeal puhkama bussipeatusesse. Kohe olevat yks auto peatanud ja autojuht muret tundnud, et kas ta tunneb end hasti. Mu tadi oli igatahes vaga liigutatud ja ei joudnud ka ara imestada kui toredad ja INIMLIKUD on inimesed.

    Tsiteerin ukrainlanna: Jah,kahjuks, on eestlased väga ükskõiksed ja mis kõike jubedam on, nad on argpüksid.Nad kardavad vahele astuda,kardavad vastutada,kardavad aidata.Sest alati on neil hirm ,aga mis PÄRAST saab.Selle pärast nad lähevadki mööda inimesest,kes tõesti vajab abi.Kui te arvate,et ma ei tunne eestlasi piisavalt,siis te eksite.Olen abielus eesti mehega juba 30aastat,meil on kaks last ja kaks lapselast.Meie pere on väga internatsionaalne,alates Norrast kuni Ukrainani välja,nii et mul ikka on kellega eestlasi võrrelda.Soovin teile lahkust ja südamlikust.

    Tsiteerin Kristin: Eestlane ei ole eurooplane Olgem ausad, eestlane on väga ükskõikne teda ümbritseva suhtes. Olgu selleks siis prügi tema maja ees, rase naine bussis seismas, pikali kukkunud vanur või poe järjekord. Eestlase peamine kaitsereaktsioon on selline, et kui ma välja ei tee ja silma kinni pigistan, siis probleemi pole olemas. Olen elanud paljudes teistes Euroopa riikides, sellist tuimust ei ole ma kuskil kohanud. Ja ärge hakake kohe kisama, et koligu ma siis mujale. See pole ju lahendus. Pigem võiks üks eestlane ausalt peeglisse vaadata ning natuke ka inimesi oma ümber tähele panna. Aitäh tähelepanu eest!

    Tsiteerin Just nii: Eestlane on muutunud täiesti süüdimatuks, eriti paistab see silma Tallinnas. Väikelinnades ja maapiirkondades on asi ikka kordades inimlikum ja seda kalkust, uhkust, üleolekut kohtab harvem – seega arenguruumi jätkub, et jõuda pealinnale järgi.

    Tsiteerin noor ema: ollakse küll ükskõiksed. sõitsin rasedana iga päev bussiga ja kaks korda pakuti selle aja jooksul istet. eriti jäi meelde juhus bussis nr 18, kus ma viimast kuud last oodates seisin toidukott käe otsas püsti, minu kõrval seisis vanaproua, kel oli samuti raske kott. ja mitte üks istuja ei näinud meid. Meie kõrval istus 30ndates aastates isa koos kahe 6-7-aastase pojaga, rääkis nendega rõõmsalt juttu, aga et oleks istet pakkunud, seda mitte. ta vaatas meist lihtsalt läbi. tegi ikka hinge täis küll. eriti kahju oli sellest vanaprouast, kes vaevu püsti seisis. Arvata võib, et selle isa pojad tulevikus istet pakkuma ei hakka. uksest trügivad esimestena sisse ja ei vaata, kuidas teised enne välja saavad või kas mõni lapsevankri või ratastooliga liikuja ka sisenedes abi vajab.

    Tsiteerin Olen ka ise noor, ja paar aastat tagasi pidin päris kaua käima karkudega, ja sõitma iga päev bussiga taastusravisse, tavaliselt üksi. Alati olid noored need, kes mu bussi mines ette lasid, bussis istuma lasid, või kuskil uksi lahti tegid. Ja tihtipeale just sellised noored, keda me oleme harjunud, mina ise kaasa arvatud, pidama ebaviiskateks lärmajateks. Ükskord sõitsin 25 min, siis juba ühe karguga, 25 minutit püsti seistes, bussis olid kõik vanuses u 50+70 aastat, ja no keegi ei saanud oma kohta loovutada. Ühe karguga küll hädasti juba saab püstiseistes sõita küll, sest üks käsi vaba. AGA no see karkudeaeg avas küll mu silmad sellele, kui vähe need kõige suuremad käitumismoraalilugejad ise sellele vastavalt käituvad, ja kes need aitajad tegelikult on: mõni purjus kamp, mõni ropendav neiu jne, neil polnud probleemi abivajajat aidata. Kummaline, sest nad ilmselt polnud veel kogenud elus poolikut põlveliigest.

    Tsiteerin ma ka: Olen ise sattunud olukorda, kus väiksema kaupluse uksel seisis pime naisterahvas ning küsis, kuhu ta on sattunud ning mis kaupu siin müüakse. Poes oli suhteliselt palju inimesi, aga mitte keegi ei vastanud talle sõnakestki (kusjuures ei olnud nii,et keegi ei saaks keelest aru). Seletasin talle siis, kus ta on ja juhatasin edasi. Mul on tunne,et tihti on inimesed nagu ootel,et keegi teine nende asemel aitaks või juhataks abivajajat. See on kurb, aga ilmselt ei mõisteta seda enne, kui ise abivajaja rollis ollakse.

    ja tasakaaluks:

    Tsiteerin yks: Igal pool maailmas on hoolivaid ja hoolimatuid inimesi. Mu laps minestas Hollandis ühes poes ja enamus inimesi jalutas mööda. Müüja kellelt juua palusin lapsele töi seda ka teosammul. Uppuja päästmine on uppuja enda asi.. On tobe arvata et muu maailm on muinasjutumaa.. Igal riigil on omad head ja vead. Ja inimese loomus on ikka ühesugune,

Kirjuta kommentaar


Kommeteerimisel jäta meelde, et kommentaaride nurgake on selle kodulehe külalisteraamat, kuhu on oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kui sul midagi head öelda ei ole, siis ära ütlegi! Siin kommenteerimisel on on tava järgida kodukorda, enne kommenteerimist loe reegelid. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid Ees- ja Perenimega kommentaarid. Oma negativism, ateistlik propaganda, kahtlase väärtusega ja kerglased kommentaarid jms. mine vala kusagil mujal välja, kuna ma ei viitsi neid isegi lugeda.

For spam filtering purposes, please copy the number 9357 to the field below:

« »